Pärnu Raeküla Kooli logoga vest, pluus ja õpilaspäevik

Lugupeetud lastevanemad!

Veel on võimalik osta kooli logoga pluuse (suurused 122, 128, 134,140; 18 €) ja veste (suurused 122, 128, 134, 140, 146, 152; 16 €). Info telefonil +3725112870.

Tasuda St. Disain OÜ kontole EE451010220238360227.

Selgitusse lisada õpilase nimi, klass, rõiva suurus. Tellitud pluusid ja vestid saab kätte klassijuhatajalt.

Kooli ajalugu

Algsest kolmetalulisest Raekülast hakkas iseseisev linnaosa kujunema pärast ehitusmeister Jakob Pätsi Tahkurannast Pärnusse kolimist. Ta ostis linnalt kümme tiinu maad ja alustas moodsas kõnepruugis kinnisvaraarendust. Jagas metsast lagedaks tehtud raiesmiku kruntideks ja müüs soovijatele, osale neist isegi maja peale ehitades.

Pärast raudtee Pärnust Valka ehitamist 1896. aastal ja Waldhofi puupapivabriku valmimist 1900. aastal hakkas Raeküla elanike arv suurenema. Eelmise sajandi alguseks oli seal umbes paarsada majapidamist, kust pärinevad lapsed pidid koolis käima kas Reiu vallakoolis või Pärnu linnakoolis.

raekylakool

Raeküla kool koos 1926. aastal tehtud juurdeehitusega.

Raekülla oma kooli asutamise mõtte pani liikuma 1911. aasta juulis Pärnu Eesti kooliseltsi Raeküla osakonna asutamine Konstantin Pätsi eestvedamisel. Sel ajal tuli kooli asutamise luba taotleda Riiast ja kõige paremini oskasid asja juhendada vennad Konstantin ja Voldemar Päts.

Luba saadi ja linna rahaga püstitas Pärnu tuntud ehitusmeister Martin Klein Raeküla mändide alla kahe klassiruumiga koolimaja.

Maja oli küll valmis, kuid koolijuhataja puudumisel õnnestus see avada alles 23. märtsil 1913, kui juhatajaks tuli Martin Jürgen Viljandist. Venekeelset õpetust andis 60 lapsele kaks õpetajat. Järgmisel aastal oli õpilasi juba sadakond ja töötati kolme jaoskonnaga kahes klassiruumis.

Riigi koolivalitsus maksis palka õpetajatele, muretses õppevahendid ja soetas raamatukogu. Linna aruannetes on kirjas vaid küttekulud.

Esimese maailmasõja ajal hõivasid koolimaja sõdurid ja kooli varagi evakueeriti igaveseks Venemaale Tveri kubermangu. 

1919. aastal võttis Pärnu linn Raeküla kooli linna algkoolide nimekirja ja nimetas selle linna VII algkooliks. Nüüd oli koolis neli klassi ja 29 aastaks tuli kooli õpetama ja juhatama Aleksander Hansschmidt-Helila.

Sõjaväe lahkumise järel tuli koolimajale kõigepealt uued aknad-uksed ette panna ja muretseda uued koolitarbed.

1926. aastal tegi Pärnu linn kuueklassilise hariduse kohustuslikuks (mujal Eestis kehtis veel neljaklassiline koolikohustus). Samal aastal valmisid koolimajale juurdeehitusena saal ja jalutusruum, mis avati pidulikult 31. oktoobril. Poolteist miljonit marka maksma läinud ehituseks saadi raha linnakassast ja kohalike seltside korjandustest.

Elektrivalgus jõudis Raekülla 1927. aasta novembris. Järgmisel aastal rajati kooliaed ja krunt ümbritseti planguga. Kooli saali kasutasid intensiivselt kohalikud seltsid.

Teise maailmasõja järel kandis kool Pärnu IV mittetäieliku keskkooli nime. 1962. aastal ehitati kooliaeda uus algklasside hoone ja järgmisel aastal anti koolile nimeks Pärnu VIII 8klassiline kool.

1. septembril 1979 kolisid lapsed vanast koolist Lydia Koidula nimelisse II keskkooli. Maja päris tühjaks ei jäänud, sinna said ruumid Pärnu kaks õhtukeskkooli, millest hiljem kasvas välja täiskasvanute gümnaasium. Algklasside majas on tegutsenud Pärnu noorte tehnikamaja ja Pärnu kunstikool.

1991. a valmis Raekülas uus koolihoone aadressil Käo 4 ja Raekülas avati uus üldhariduskool, seekord keskkoolina Raeküla Keskkool. See oli esimene kool, mis avati taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Kooli õppesuunaks keskkooliklassides kooli avamisel 1991. a oli majandus, mille kõrvale lisandus 1995. aastast teatriõpe. Teatriõppest kasvas välja kultuuritöö õppesuund. 1997. a nimetati keskkool ümber Pärnu Raeküla Gümnaasiumiks. 2007. aastal anti koolile kasutada lisaks Lembitu 1A õppehoone, kus seni tegutses Pärnu Täiskasvanute gümnaasium. 2010. aastal kool reorganiseeriti põhikooliks ja sellest ajast alates kannab kool nime Pärnu Raeküla Kool. 2014. aasta 1. septembril avati pidulikult renoveeritud Lembitu 1A õppehoone.

Õpilaste arv koolis kasvas esimesed 10 aastat (1991/92. õa alustas 291, 2000/01. õa 631 õpilast – sel aastal oli maksimaalne õpilaste arv, mis selles koolis kunagi õppinud on). Seoses laste sündivuse pideva vähenemise ja põhikooliks reorganiseerimisega vähenes õpilaste arv aasta-aastalt, olles stabiilne 2010-2014, umbes 260 õpilast. 2013./2014. õppeaastal koolireformi tulemusena ja 1. klassidesse õppima asuvate laste arvu kasvuga suurenes õpilaste arv taas. 2014. a sügisel alustas Pärnu Raeküla Koolis õppetööd kolm 1. klassi, lisaks veel reorganiseerimise tulemusena 2. klass, 3. klass, 4. klass (õpiraskustega õpilastele), 5. klass, 6. klass ja 8. klass (2014./2015. õppeaastal alustas õppetööd 403 õpilast). 2016. aasta 1. septembril õppis koolis 418 õpilast ja oli 23 klassikomplekti. Neid õpetas 42 õpetajat. 

Pärnu Raeküla Keskkooli/Gümnaasiumi on lõpetanud 17 lendu, kokku 695 noort, sh kuldmedaliga 6 ja hõbemedaliga 25.

Kool ajaloo jäädvustamiseks antakse igal aastal, alates 2014./2015. õppeaastast, välja kooli aastaraamat. 

Päevakava

PÄRNU RAEKÜLA KOOLI PÄEVAKAVA

Käo 4 õppehoone: tundide algus kell 08.10
1.tund 08.10 - 08.55
2.tund 09.05 - 09.50
3.tund 10.00 - 10.45
4.tund 11.05 - 11.50
5.tund 12.10 - 12.55
6.tund 13.15 - 14.00
7.tund 14.10 - 14.55
8.tund 15.05 - 15.50

Lembitu 1A õppehoone: tundide algus kell 8.00
1.tund 08.00 – 08.45
2.tund 08.55 – 09.40
3.tund 10.00 – 10.45
4.tund 11.05 – 11.50
5.tund 12.10 – 12.55

Söögivahetunnid:
Hommikupuder 7.30 – 8.00
I söögivahetund 09.40 – 10.00, söövad 1. ja 2.A klassi õpilased
II söögivahetund 10.45 – 11.05, söövad 2.B, 2.C, 3.A, 3.B, 3.C, 3.D ja 4.A klasside õpilased
III söögivahetund 11.50 – 12.10, söövad 4.B, 5.A, 5.B, 5.C, 6.A, 6.B ja 7.A klasside õpilased
IV söögivahetund 12.55 – 13.15, söövad 7.B ja 8.-9. klasside õpilased
V söögivahetund 13.30, õpilaste lisaeine (tasutakse vanemate poolt).

Sport

Orienteerumisklubi West: Tulemused