http://www.parnupostimees.ee/3057421/raekula-koolipere-kutsub-perepaevale

Pärnu Raeküla koolis on kujunenud traditsiooniks kutsuda jaanuari kolmandal laupäeval sügisel esimesse klassi tulevad lapsed koos vanematega perepäevale.

2015/2016. õppeaastal kooliteed alustavaid lapsi oodatakse perepäevale homme hommikupoolikul.

Tulevasi õpilasi tervitatakse vast remonditud Raeküla kooli väikeses majas.

Lastele toimuvad meisterdamis- ja mängutoad, samal ajal vestlevad vanemad kooli juhtide ja õpetajatega.

Raeküla kooli õppealajuhataja Agita Keerdi arvates aitab perepäev tulevastel õpilastel lasteaiast sujuvamalt kooli üle tulla.

“See üritus kannab mitut väärtust. Esiteks loob see turvatunde: laps on 1. septembriks kooliga tutvunud, ta ei tule sügisel täiesti võõrasse majja, ta tunneb juba õpetajaid ja oma kaaslasi,” rääkis Keerd.

Turvatunne on Keerdi kinnitusel oluline vanemalegi, kes saab enne tarkusepäeva kooli ruume näha ja tutvuda õpetajatega.

Lapse esimese klassijuhatajaga kohtumine-tutvumine on õppealajuhataja hinnangul tähtsaim, sest õpetaja on kooli võtmeisik. Tema ülesanne on olla õpilasele eeskujuks, toetada lapse õpihimu ja võimaldada omaalgatuslikku, iseseisvat võimetekohast tööd.

“Oleme veendunud, et kedagi ei saa õpetada, kasvatada ega arendada. Meie ülesanne on luua sobivad tingimused, kus laps õpib, kasvab ja areneb. Õpetaja on suunaja, abistaja, juhendaja ning tulemuslik õppimine toimub vaid siis, kui õppija võtab õppetööst aktiivselt osa,” kõneles Keerd.

Õppealajuhataja rääkis, et Raeküla kooli pere arvestab õppetöö organiseerimisel iga lapse võimete ja eeldustega ja õpetaja ülesanne on märgata-tunnustada iga õpilase saavutusi. “Meie eesmärk on vanemate ettevalmistamine, et nad oskaksid teha ettevalmistusi ja saadaksid oma lapsed julgelt kooli,” rõhutas Keerd.

Perepäev on osa sellest ettevalmistusprotsessist.

Õppealajuhataja sõnade kohaselt on varasemad aastad näidanud, et perepäeval osalenud lapsevanemad on oluliselt rohkem valmis koostööks kooliga ja kooliaastate jooksul tekib nendega vähem arusaamatusi.

Back to top