http://www.parnupostimees.ee/3012159/raekula-koolis-kais-kulaline-kodutute-loomade-varjupaigast

Kaja Lillipuu, klassiõpetaja

Raeküla koolis on aastaid olnud tore komme tegelda heategevusega. Igal aastal oktoobrikuus koguvad lapsed Pärnu kodutute loomade varjupaigale annetusi. Kodudest tuuakse patju, tekke, koera- ja kassitoitu, ise meisterdatud mänguasju ning palju muud lemmikloomade eluks vajalikku. Lastega on alati liitunud loomasõpradest õpetajad ja teised koolitöötajad.

Rohked annetused said sel korral varjupaiga poole teele saadetud küll oktoobris, kui oli loomakaitsepäev, kuid külalise sellest asutusest kutsusime enda juurde hoopis kodanikupäevaks. Külaline Mari on üks tubli linnakodanik, kes tegutseb Pärnu kodutute loomade varjupaigas vabatahtlikuna. Ta oli lahkesti nõus meile rääkima loomade varjupaigast ja sealsetest elanikest.

26. novembril olid lapsed ootusärevuses juba koolipäeva esimestest tundidest alates, sest tegelikult oli lausa kaht külalisi oodata. Mari oli lubanud kaasa võtta mõne varjupaiga asuka. Koolilõunat pole vist kunagi nii kiiresti nahka pistetud kui seekord. Ja olidki külalised ootamas: Mari ja natuke kurva saatusega Bibi, kel nüüd oli õnneks juba kodu. Bibi tekitas laste hulgas elevust, sest kõik tahtsid teda hellitada. Energiline loomake oli aga iseloomuga ja uitas koolimajas iseseisvalt ringi.

Tädi Mari rääkis lastele põhjalikult, kuidas juhtub, et loom satub varjupaika, ja mida teha, et meie kodused lemmikud sinna ei satuks. Veel said lapsed teada, kuidas varjupaigast endale neljajalgset sõpra saada ja mida võib varjupaigas teha, kui loomad küll meeldivad, ent koju neid võtta ei saa.

Loomad on küll imearmsad, kuid neist ei tohi kunagi saada mängukanni, sest seda nad pole. Iga elusolend vajab aega, tegelemist, hoolitsemist, õpetamist. Lemmik võib teha pahandust, kui pikaks ajaks üksi jääb. Jalutuskäikudel tuleb aga oma neljajalgse sõbra järelt koristada.

Kõik lemmikloomadega seonduv ei ole alati meeldiv. Seepärast tuleb hoolega mõelda, enne kui lemmik tuua. Mari ütles lastele nii ilusti, et kõik, kes meie kodus elavad, on meile otsekui pereliikmed. Neist tuleb hoolida.

Lapsed saatsid külalised teele ilusa kaardi ja üheskoos kirjutatud luuletusega.

Back to top