Eesti koolides algas statistikahariduse nüüdisajastamise pilootprojekt, milles Pärnumaalt osaleb Raeküla kool.

Projekti eestvedajad on haridus- ja teadusministeerium, Tartu ülikool ja haridusvisionäär Conrad Wolfram ning selle eesmärk on anda noortele oskused arvandmete kujul esitatud info mõistmiseks, analüüsimiseks ja kasutamiseks.

Kaheaastase koostööprojekti raames töötatakse põhikooli ja gümnaasiumi matemaatikakursuse jaoks välja statistika ja tõenäosusteooria õpetamise nüüdisaegne käsitlus ja arvutipõhised õppematerjalid.

Esimeses faasis loodi spetsiaalselt Eesti koolidele statistikakursuse visioon õppesisu ja -korralduse osas. Järgmiseks koostasid Eesti ja Suurbritannia haridus- ja IT-eksperdid eestikeelsed õppematerjalid ja sellest aastast alates testitakse õppematerjale koostöös kolmekümne vabatahtliku kooliga.

Projekti koordineerib ja analüüsib Tartu ülikool, Suurbritannia poolt veab pilootprojekti briti matemaatikahariduse visionäär Conrad Wolfram, tarkvaraettevõtte Wolfram Research asutaja ja juht.

Koolitund arvutis

Raeküla kool valiti statistikaõppe pilootprojekti välja ainsana Pärnumaa õppeasutuste seast. 25 tundi kestvas kursuses osalevad 6., 7. ja 8. klassid.

Eile kummardusid Raeküla koolis arvutite kohale 7.a klassi õpilased, võrreldes iseenda andmeid aritmeetilise keskmisega ja püüdes andmete muutmise teel end “tavaliseks” muuta.

Kõigile õpilastele antakse lahendamiseks ülesanded, mille vastused serverisse saadetakse. Õpetaja saab omakorda kohe diagrammilt näha, kui palju on õigeid ja valesid vastuseid ning õpilaste vastused ükshaaval üle vaadata.

Andmete võrdlemise ja süstematiseerimise õppimiseks on lapsed infokogumist otsinud oma sünnikuupäeva nädalapäeva, võrrelnud ennast teistega nii keskmise vanuse, kinganumbri kui ka pikkuse poolest ja arvutanud isegi roheliste silmadega poiste osakaalu klassis.

“Tundub põnev, enne pole me selliste teemadega tegelnud,” arvasid Silve Tarre ja Kirke Habakukk. Tüdrukute meelest on positiivne seegi, et kõik õppematerjalid on arvutis ja koolikotti ei pea uusi õpikuid-vihikuid kuhjama.

Kuigi õpilased võivad oma arvuti tundi kaasa võtta ja vajaliku tarkvara alla laadida, eelistavad lapsed oma ülesanded juba tunnis kooli arvutiklassis lahendada.

“Minu meelest on programm hästi põnevalt tehtud,” arvas Liilia Oberg, kes matemaatikaõpetajana selle projekti raames noortele statistikat õpetab. “Huvitav on nii iseenda andmetega mängida kui õppida nende põhjal järeldusi tegema ja seoseid nägema. Näiteks selgub andmete põhjal, et inimese pikkus on korrelatsioonis tema kinganumbriga.”

Matemaatika aitab probleeme lahendada

Obergi arvates võiks pilootprojektis kasutatava statistikaõppe programmi sellisel kujul Eesti koolides kasutusele võtta. Peale selle, et statistika õppimine aitab seoseid leida ja loogilist mõtlemist arendada, tuleksid andmetöötluse algteadmised kasuks põhikoolis tehtavate uurimustööde juures.

Arvutis toimuva statistikaõppe kasuks räägib seegi, et noored on küll agarad infotehnoloogia kasutajad, kuid sageli ei osata arvuteid peale mängimise ja suhtlemise millekski asjalikumaks kasutada.

“Laste tagasisidest selgus, et neile meeldib selle tunni juures just arvuti kasutamisvõimalustesse süvenemine. Mõni vastas, et tal on lihtsam arvutis õppida,” rääkis Oberg.

Wolframi arvutipõhise matemaatika kontseptsiooni järgi jäetakse mehaaniline rehkendamine arvutitele, et võita aega mõtlemiseks.

Tänapäevased arvutiprogrammid võimaldavad matemaatikatunnis visualiseerida andmeid ja matemaatilisi struktuure, õpetada probleemide lahendamist ja matemaatika rakendamist eri elualadel inseneeriast rahanduse, ühiskonna- ja loodusteaduse ning argielu küsimusteni.

Sageli räägitakse koolitundide huvitavamaks ja interaktiivsemaks muutmisest, mõnes koolis antakse õpilastele kasutada oma sülearvutid.

Obergi meelest võiks infotehnoloogiat kindlasti veel mitme õppeaine tunnis kasutada, kahjuks seavad piiri eestikeelsete õppematerjalide ja vastava õpikeskkonna puudumine.

“Statistika moodustab ju matemaatikast vaid ühe osa, aga kui interaktiivseid õppematerjale oleks rohkem, siis võiks neid teisteski tundides rakendada,” oleks Oberg valmis tundides senisest enam arvutiõpet kasutama.