http://www.parnupostimees.ee/3155991/robootika-lihavottemunad-ja-filipiinlased

Pärnu Raeküla koolis on tava korraldada igal õppeaastal ainenädalaid. Eelmine nädalal oli reaal- ja loodusainete päralt. Kõikidele päevadele jagus vahvaid tegevusi.

Seekordne viktoriin toimus pealkirja all „Lõbus matemaatika“, kus õpetaja Marika Kohv oli ette valmistanud küsimused reageerimissüsteemi Kahoot abil. Oma nutiseadmetes vastuseid andes olid õpilased elevil.

Mai kooli õpetaja Tiiu Vendel tutvustas kolmanda kuni viienda klassi huvilistele robootikat. Kui ikka legoklotsidest olendid hakkavad sinu enda kätetöö tulemusel liikuma ja häält tegema, võib see nii vahva olla, et aeg seisatub ja ununeb, et koolipäev ammu läbi.

Sellel õppeaastal tegutseb Raeküla koolis 17 minifirmat, kes on mitmel laadal osalenud ja hakkavad oma tööd lõpetama. Nüüd oli neil võimalus korraldada oma toodete lõpumüük.  

Lihavõttepühade järelmõjuna oli alles värvilisi (sibulakoortega keedetud) mune ja õpetaja Mare Vlassovil tekkis idee keemiakatsed nendele üles ehitada. Klaasnõudes, pealtnäha ühesugustes vedelikes, toimetasid munad erinevalt: üks vajus kohe põhja, üks ujus pinnal ja üks pidi hõljuma, aga hakkas paraku jonnima ja vajus ka põhja. Üks muna muutus vaarikapunaseks, üks mullitas ja vahutas, aga keedetud ja kooritud muna puges endast väiksemast pudelisuust sisse. Toores munavalge muutus katsenõus lisatud ainete mõjul violetseks, näidates valgussisaldust. Punase peakapsa keeduvee abil näitas õpetaja, et muna on aluselise reaktsiooniga, mitte happeline. Munavalgelahusele lisatud kapsamahl muutus roheliseks, võrdluseks teises nõus sidrunimahla mõjul helepunaseks. Mida peab siis lisama, kui tahetakse punasest peakapsast ilusat punast sööki teha? Vahetund sai märkamatult läbi.

Nädal lõppes vanemale kooliastmele külaliste seltsis. Programmi Erasmus in School raames sõitsid meile külla filipiinlastest tudengid Grace Lauz ja Marco Mangayayam, kes õpivad Tallinna tehnikaülikoolis inseneriteadust. Väga põnev oli kuulata nende kodust troopilisel saarel, kultuurist ja koolisüsteemist ning ja slaide vaadata.

Filipiinlaste vaieldamatud lemmikud Eestis on must leib ja kali. Imestavad nad selle üle, et meil riisi kui nende põhilist toitu nii tillukestes kotikestes müüakse, et päeva jooksul kulub ikka mitu pakki. Raskeim nende jaoks on kliima. Kui neil oma kodus on 25 kraadi sooja, tähendab see külma ilma ja nad otsivad kerge jope välja.

Kuna Filipiinidel räägitakse tohutult palju keeli, õpitakse koolis üldjuhul reaalaineid inglise keeles. Meie külalised rääkisid, et oma emakeeles nad näiteks matemaatika- või füüsikatermineid ei teagi. Meil on kaks väljendit: „tere“ ja „kuidas läheb“, nendel on see üks ja sama – kamusta ka. Head aega soovisid nad meile omas keeles – paalam!

Back to top