http://parnu.postimees.ee/3731775/raekula-kool-oppis-saastvalt-tarbima

Sel õppeaastal valdas Raeküla kooli algklasside õpilasi keskkonnateadlikkuse tuhin. Oma elukeskkonna parendamise nimel otsustasid lapsed osaleda projektis, kus nad uurisid meie igapäevaelu tarbimisvaldkondi: mida ja kui palju tarbime ning mida endast maha jätame.

Jõukohased teemad olid jaotatud vanuseastmeti vastavalt kooli õppekavale. 2. klasside teema oli „Prügi“ 3. klasside teemaks „Energia“ ja 4. klassidele jäi „Vesi ja reovesi“.

Esimese kevadkuu algusega startiski põnev loengusari õpilastele, igaühele vastavalt tema vanuserühma teemale. Külaline keskkonnaametist Merike Palginõmm tutvustas õpilastele prügi „hingeelu“. Esitluse põhjal said õpilased põhjaliku ülevaate, mis on prügi, kuidas see meie kaasabil tekib, millist kahju see loodusesse laokile jäetuna tekitada võib ja kuidas sorteerides seda uuele elule saaks äratada või sellest muul kombel kasu saada.

4. klassi õpilased kuulasid Merike Palginõmme esituses loengut teemal „Vesi“. Lapsed said teada, et vesi on meiega iga päev kaasas. Seda on kõikjal: järvedes, jõgedes, õhus ja pinnases, soodes ja kõrbetes. Ka inimese kehakaalust on 2/3 vesi. Samas on maailmamerega võrreldes seda vett imevähe. Lastele toodi näiteid, kuidas vee kasutamine põllumajanduses, tööstuses ja olmes muudavad vee omadusi halvemaks, vahest isegi eluohtlikuks. Selline vesi suunatakse reoveepuhastusjaama. Lapsed said teada, mis vahe on reoveel ja heitveel ning mis on suubla. Loengu lõpus toimusid mõttetalgud, kus said kirja tegevused, kuidas igaüks meist saaks kodus, koolis või külas olles vett säästa. Näiteks, telliskivi WC-poti loputuskastis säästab väga palju vett.

Nüüd oli käes kord 3. klasside õpilastel ja õpetajatel kuulata loengut energiast. Merike Palginõmm võlus tahvlile ilmatu suure kuldkollase päikese. Just päike ongi meie elu- ja energiaallikaks. Kust saame peale päikese soojusenergiat? Lapsed teadsid ütelda, et on olemas Eesti pruun kuld – põlevkivi. Põlevkivi kujunemislugu on väga pikk, selle varud looduses ei taastu. Seega kuulub põlevkivi mittetaastuvate energiaallikate hulka. Merike Palginõmm selgitas, mis on taastuv energia ja kuidas seda kasutatakse.

Uusi teadmisi tuli küll kuhjaga. Oli mõtlemisainet ja soovi edasi tegutseda keskkonnteadlikkuse valdkonnas.

Projekti järgmine tegevus oli planeeritud praktilist laadi – märtsikuu viimasel nädalal olid kõik klassiruumid ja kodudki kihanud salapärasest tegevusest. Hommikuti tulid lapsed kooli suurte prügikottidega. Ega lastest ole ometi prügikorjajad saanud? Mida selle hulga prügiga tehakse? Siis sai kõik avalikuks. Koolimaja teise korruse fuajee sai 4. aprillil täis prügikunsti.

Kõik osalejad olid olnud ennastunustavalt loovad. Igasugusele sodile oli leitud nii praktilist lahendust kui lihtsalt silmailu. Näitus oli koolis üleval terve nädala ja kõik koolikaaslased said anda oma hinnangu ning hääletada oma lemmikskulptuuri poolt. See omanäoline näitus pani tõenäoliselt kõik osalejad mõtlema keskkonna üle, milles elame. Püüdkem siis olla mõistlikud, säästlikud ja taaskasutuslikud. Sel moel suudame ehk „maalima päästmisse“ oma killukese anda.

Aprillis toimus klassides plakatite konkurss, kus kõik õpilased said rakendada praktilisi teadmisi, mis kogutud loodustunnist, elu jooksul ja projekti käigus. Võistlejad olid väga loomingulised, andes on sõnumit edasi nii joonistuste, eriliigiliste materjalide kui ka hoiatavate sõnumite kaudu.

Aprillikuu jooksul külastasid meie kooli algklasside lapsed teistmoodi koolitunde Pernova hariduskeskuses ja tehnikamajas. Vahel on tore õppetööga tegelda väljaspool kooli, seda enam, et kodulinn pakub teiste õppeasutustega toredaid koostöövõimalusi.

22. aprillil käisid kolmandad klassid projekti raames Tallinnas energia avastuskeskuses, kus õpetati säästlikku tarbimist ja tutvustati taastuvenergia võimalusi. Õppeprogrammi alguses valmistasid lapsed uhked leedlaternad. Meisterdamine algas paberite lõikamisega, mille sisse kinnitati teibiga väike patarei ja pirnike. Toredad valgusallikad said valmis, nendega võib maa-alusesse kaevandusse seiklema küll minna.

Seejärel tutvustati lastele energialiike. Taastuva energia allikatena tutvustati tuule-, vee- ja päikeseenergiat. Tuuleenergia on taastuva energia allikas, sest nii kaua, kuni päike paistab, on meie planeedil ka tuul. Jälgisime elektrienergia tootmise protseduuri. Vaatasime filmi põlevkivi tekkimisest ja vaatasime ning katsusime suurt auruturbiini, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks. Nägime, kuidas jõuab elekter meie kodudesse. Saime ka proovida staatilise elektri võlujõudu – juuksed tõusid püsti. Küll see oli lõbus vaatepilt!

Kõige põnevam oli aga välgu tekkimist vaadata. Masin tegi valju häält, peale selle elektri pragisemine – see kõik kokku tekitas mõnes lapses lausa hirmu. Majas ringi liikudes said lapsed uurida ja proovida veel heli tekkimist ja levimist ning valguse murdumist. Lapsed olid elevil ja täis avastamisindu.

29. aprillil toimus projekti raames viktoriin. Osales kümme võistkonda 2.–4. klassidest. Kuna teemasid käsitleti projektis klassiti, olid lapsed oma teadmisi süvitsi saanud teemade kaupa: 2. klass – prügi; 3. klass – energia ja 4. klass – vesi ja reovesi. Seega, et võistkond oleks tugevam ja kõik saaksid võrdselt kaasa rääkida, panime kokku segavõistkonnad, kus igast klassist oli üks liige. Lapsed olid tublid, tegid koostööd ja võitjad selgusid tihedas konkurentsis.

1. juunil kogunesid kõik 2.–4. klassi õpilased Raeküla Vanakooli keskusesse, et teha kokkuvõtted terve veerandi jooksul õpitust ja kogetust. Lapsed olid pidulikud ja veidi ärevil, sest nii mõnelgi tuli oma ettekandega kaaslaste ees esineda. Oma uurimusega esines iga klass. 2.a klass oli teinud ise „Prügiräpi“ ja kooli draamaring esitas keskkonnateemalise näidendi „Vapper keefir“.

Oli tore, õpetlik ja kogu projekti kokkuvõttev konverents. Loodame, et selle õppeaasta jooksul on saanud meie õpilased mitmekülgseid teadmisi tarbimise kohta. Oleme õppinud tegema valikuid, kuidas tarbida igapäevaselt nii, et ei tekiks liigselt jäätmeid ja ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike. Oleme teadvustanud vajalikkust tegutseda looduse ja elukeskkonna säilimise nimel ning omandanud teadmisi, kuidas seda teha – kõike seda ühiselt tegutsedes.

Pikemalt saab kõikidest tegevustest lugeda: http://raekylaloodus.blogspot.com.ee/