http://www.parnupostimees.ee/3359465/digipoore-paneb-koolid-kodukorda-ule-vaatama

Digipööre paneb koolid kodukorda üle vaatama

Pärnu Ülejõe gümnaasiumi 2.d õpilased korjasid puulehti, otsisid siis nende kohta põnevat materjali ja peitsid saadud info QR-koodi taha. QR-kood prinditi ja kleebiti oma töö juurde. Õpilased skannisid seejärel telefoniga QR-koodi, kontrollides selle toimimist.
Foto: Urmas Luik

“Pöördes” Pärnu koolid on sunnitud muutma oma kodukorda ja lubama õpilastel tundides telefoni kasutada: digipädevuse arendamisel toetutakse suurel määral õpilaste isiklikele nutiseadmetele, sest enamik koole pole neid veel suutnud küllaldases koguses hankida.

Raeküla kooli direktor Liilia Oberg nentis, et koolis ongi kodukord parajasti muutmisel. Kui varem pidi olema õppetunni ajal õpilase mobiiltelefon ja muud audiovahendid välja lülitatud, siis nüüd lisati sinna klausel “välja arvatud õppe-eesmärgil õpetaja loal”.

Enamikul õpilastest on isiklik nutitelefon

Oberg ütles, et õpetajad hakkavad nutiseadet kasutama tundides teises-kolmandas klassis ja nuhvel on enamikul õpilastest. Neid on koguni nii palju tekkinud, et nädalaga kogunes õppealajuhataja lauale kuus kaotatud telefoni.

Nutitelefoni soetada on järjest soodsam. Samal ajal ei saa eeldada, et nutivahend on õppevahend nagu pliiats või vihik, mis õpilasel kindlasti kaasas olgu.

Oberg on silmanud õpilaste käes kõige rohkem Samsungeid, hinnalisi Apple’i nutiseadmeid kohtab harva ja siis on tavaliselt tegu emalt või isalt laenatuga. Kallite ja uute mudelitega üksteise ületrumpamine pole Obergi sõnutsi Pärnu probleem.

Oberg annaks tunnis lastele hea meelega kätte koolile kuuluva tahvelarvutite komplekti, aga kahjuks pole anda.

Kuninga tänava põhikooli informaatikaõpetaja Kairi Osula rääkis, et eelmisel õppeaastal tehti koolis keskastme õpilaste seas digivahendite olemasolu ja kasutuse uuring. Selgus, et 87 protsendil õpilastest oli isiklik nutitelefon ja/või arvuti.

“Tulemused andsid julgust jätkata nutivahendite kasutamisega ainetunnis. Kellel on nutivahend endal, kasutavad neid, teistele anname koolist tahvelarvuteid,” märkis Osula ja lisas, et kuna üldjuhul on nutivahendit vaja mingis tunni osas, siis ülejäänud tunni ajal telefoniga ei mängita. Koolil on praegu õpilastele kasutada anda kuus tahvelarvutit.

Rääma põhikooli direktor Elmo Joa märkis, et Rääma koolis polnud vaja kooli kodukorras muudatusi teha. Nimelt on seal sätestatud, et tundide ajal on mobiiltelefoni, sülearvuti ja muude elektrooniliste vahendite või tunnis mittevajalike esemete kasutamine õpetaja loata üldjuhul keelatud. Vastava loa võib anda konkreetne aineõpetaja.

“Digipöördega seoses on meil nuhvlite kasutamise lubamisi päev-päevalt ikka rohkem, sest õpetajad kasutavad eri keskkondi üha enam,” lisas Joa. Koolil endal pole praegu ühtki tahvelarvutit, õpetajad annavad ülesandeid lahendada grupitööna, mis ei nõua, et seade oleks tingimata igal lapsel. Joa loodab tulevaks sügiseks saada koolile 30 tahvelarvutit, et oleks korraga tervele klassile välja jagada.

Lastevanemate üldkoosolekul maandati stereotüüpseid hirme nagu telefonisõltuvus, väiksemate laste kooli kaasa võetud nuhvlite turvalisuse mure. “Pole vaja osta lapsele tingimata 1000eurost Apple’i seadet, saab ka kümme korda odavama nutivahendi,” soovitas Joa.

Pärnu ühisgümnaasiumi haridustehnoloog Kaia Metsaalt tõdes, et kui siiani kehtis koolis tunnis nutivahendi kasutamise keeld, siis uueks eesmärgiks peab keelamise asemel saama nutivahendi mõistlik ja põnev kasutuselevõtt. Ühisgümnaasium soetas sügisel 36 uut Samsungi tahvelarvutit, mille maksumusest pool tasus Pärnu linnavalitsus.

Ülejõe põhikoolis pole karme telefonide kasutamise reegleid. Direktor Margus Veri rääkis, et isiklikud nutiseadmed hakkavad tekkima teise ja kolmanda klassi õpilastel.

Kuna kipub olema nii, et õpilased saavad nutiseadmete käsitsemise selgeks enne õpetajajaid, soetas kool kõigile täiskohaga pedagoogidele jaanuaris tahvelarvutid. Õpilastele pole koolil neid veel anda, aga jaanuariks loodab Veri selleks otstarbeks kümme tahvlit saada.

Mängivad nuhvlis lauamänge

Vanalinna põhikooli õppealajuhataja Kaire Teemägi teatel alustati jõuliselt õpilaste digipädevuse arendamisega aasta tagasi. Kooli kodukorda muudeti samuti aasta eest. “Meil ei olnud seni nii selgelt sõnastatud, kuidas digiseadmeid tundides kasutada,” sedastas Teemägi.

Vanalinna põhikoolis küsitleti mullu sügisel lapsevanemaid, saamaks teada, mida nad arvavad personaalsete digivahendite kasutuselevõtust koolitundides. Emad-isad olid nõus, et kool õpetab lapsi digivahendeid õppimise eesmärgil kasutama.

“Hiljem on olnud tore kuulda vanematelt jutte sellest, kuidas lapsed hommikuti autoga kooli sõites Quizleti vahendusel võõrkeele sõnu õpivad. Vahetundidesse lisasime aga lauamängude mängimise võimalusi: male, kabe, “Reis ümber maailma” on vahetundides endiselt populaarsed,” kinnitas Teemägi.

Koolil on õpilastele tunnis kätte andmiseks Elisa Eesti ASi kingitud 30 tahvelarvutit, oma rahaga telliti õpetajatele kümme tahvlit ja kavas on neid juurde soetada.

Pärnu toimetulekukooli õppealajuhataja Enela Kase-Tonna sõnade kohaselt on koolil praegu kasutada seitse tahvelarvutit.

Õpilaste lemmikud

Viimase üheksa kuu põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste eelistatumad nutitelefonid Eesti Telekomi meediasuhete juhi Raigo Neudorfi andmeil:

* Samsung Galaxy Core Prime

4,5tollise ekraaniga 4G nutitelefon, millel on 5megapiksline kaamera.

* Samsung Galaxy J5

Selge 5tollise AMOLED-ekraaniga nutitelefon, millel on 13megapiksline kaamera.

* Honor 4X

4G ja 5,5tolline IPS-resolutsiooniga ekraan ja 13megapiksline kaamera.

* LG Leon

Kompaktne 4G nutitelefon, mis on varustatud 4,5tollise selge IPS-ekraani ja 5megapikslise kaameraga.

* Sony Xperia M4 Aqua

Vee- ja tolmukindel 4G nutitelefon, millel on 5tolline IPS LCD-ekraan ja 13megapiksline kaamera.

Back to top