http://www.parnupostimees.ee/?id=403136

Raeküla kooli 2.- 4. klassi õpilased pidasid uurimistööde konverentsi teemal „Minu kodupaik“.

Eelneva kuu jooksul olid lapsed usinalt teinud uurimusi oma vanemate ja vanavanemate elust-olust ning kooliajast. Kõik olid saanud tehtud tööd tutvustada juba oma klassikaaslastele. Igast klassist oli välja valitud huvitavaim töö, mis tuligi ettekandele sellel konverentsil.

Oliver Reidla (2.a) tegi ettekande teemal „Minu vanavanemate lapsepõlv“, Karolin Klaanberg (2.b) „Minu isa kooliaeg Raeküla koolis“, Liset Paulus (3.a) ja Merilin Bräutigam (3.a) „Laste elu 20. sajandil“, Kendra Lelov (3.b) „Minu vanaema“, Endrik Roodla (4.a) „Kunstide maja ja kummituslood“ ja Liisgren Safronova (4.b) „Minu vanaema“.

Kõik ettekanded olid sisukad ja huvitavad. Esituse ilmestamiseks oli mitmel lisatud slaide või pilte. Kuulajad said teada, mida mängisid ja kogusid lapsed eelmisel sajandil, kuidas nägid välja nende koolipäevad, millised huvitegevused olid populaarsed ja milliseid kodutöid lapsed vanasti vanemate abistamiseks enesestmõistetavalt tegid.

Põnev oli kuulata, kuidas elati üle raske okupatsiooniaeg, kui kooliteed polnud võimalik mõnda aega alustadagi. Meeldejääv oli lugu Pärnu suure silla ehitamisest ja lühikeseks jäänud elueast. Erilist elevust tekitas aga ettekanne Pärnus elutsevatest vähem või rohkem jubedatest kummitustest.

Lapsed kuulasid eakaaslasi huviga . Kõlama jäi mõte, et lapsepõlv on tore ja tegevusrohke olnud igal ajastul. Ja kodupaik ei ole pelgalt maja, tänav või linn, vaid ka need inimesed, kes seal elavad ja ümbritsevat oma tegevusega kujundavad.

Päev hiljem kogunesid 1.-6. klassi lapsed selleks, et panna proovile oma võimed noore kirjanikuna. Seekord oli võimalus ammutada ideid kirjutamiseks fotodelt. Igaüks võis valida sobiva foto, millel kujutatud loomad, loodusvaated, igapäevaelu, kultuuri- ja spordisündmused. Eesmärgiks oli arendada loovust ja püüda luua võimalikult huvitav kujutluspilt sellest, mis võis eelneda ja järgneda hetkele, mille fotograaf oli kaardisse püüdnud.

Noored sulesepad lasid fantaasial lennata ja peagi valmisid lood kiisudest ja kutsudest, suvest maal vanaema juures, kanuumatkast, seenelkäigust ja esimesest kiindumusest, aga ka õpetliku ja hoiatava sisuga lood puukidest, üleujutusest, tulekahjudest ja sellest, miks ei tasu metsast siili koju tuua. Oli ka päris keerulise süžeega muinaslugusid rikkast põrsast, võlukassist ja sellest, kuidas kass kuningannaks sai.

Kaks tundi möödus kirjutades märkamatult. Kokku valmis 24 jutukest, mille hulgast valiti iga vanuseastme parimad Kõrgeima autasu vääriliseks peeti seekord Lilly Meigo (1.b) “Pikad ninad“, Karolin Klaanbergi (2.b) „Seenemets“, Indrek-Egert Ilvese (3.b) „Siilileid“ ja Liset Pauluse (3.a) „Kass Keisrinna“, Kethe Ana Põldma (4.a) „Ilus , aga mitte töökorras“, Katriin Toomsalu (5. kl) „Linnupesa“ ja Liina Hanvere (6.a) „Lessi esimene vikerkaar“.

11. märtsil toimus 1.-5. klassi ilukirjavõistlus. Igast klassist osales 3-4 õpilast. Klassides olid eelnevalt välja valitud kõige kenama käekirjaga õpilased. Samuti oli korraldatud kauneima ja korrektseima vihiku konkurss.

Ilukirjavõistlusel tuli suurematel lastel ümber kirjutada K. J. Petersoni jt autorite luuletusi emakeele ilust, kaunist kodumaast ja kevade lähenemisest. Kõik osalejad suhtusid töösse täie tõsidusega ja žüriil ei olnud just kerge otsuseid langetada. Igas vanuseastmes anti välja 1.-3. või 1.-2. koht.

1. koha võitjateks osutusid Gennert Janson (1.a), Eleryn Laaneväli (2.a), Merilin Bräutigam (3.a) , Valeria Davõdov (4.b), Ragle Maide (5. kl).

14. märtsi hommikupoolikul osalesime ülelinnalisel võistlusel, kus 1. kl õpilased pidid näitama oma kauneimat käekirja, 2.-4. klassi õpilased aga kirjutama luuletust. Kaasasime koolisiseselt luulekirjutamisse ka 5.-6. klassi, kelle parimad värsiread tulid ettekandele ja said tunnustatud juba samal päeval. 1.-4. klassi lapsed jäävad aga ootama ülelinnalise žürii otsust.

7.-14. märtsini toimunud emakeelenädala võtsid kokku esimese ja teise kooliastme kogunemised, kus täiendati emakeeleõpetaja Anu Helemäe abiga teadmisi emakeelepäeva tähendusest ja Kristjan Jaak Petersoni rollist eesti keele ning kultuuri edendamisel, kuulati laste omaloomingut ning jagati autasusid nädala jooksul korraldatud võistluste eest.

Oli meeldejääv ja sisutihe nädal täis eripalgelisi huvitavaid tegevusi, loovust, omavahelist mõõduvõtmist nii nuputamises, kirjutamises kui luuletamises. Sellesse nädalasse mahtus ka õpilasomavalitsuse korraldatud tore vastlapäev teatevõistlustega, uurimistööde konverents ja mitme klassi jaoks teatrikülastus või reis Pihlaka tallu. Seda kõike ikka selleks, et meeles pidada, kui tähtis ja armas on meile meie emakeel – eesti keel, meie kodumaa Eesti, meie kultuur ning kombed.