https://parnu.postimees.ee/4279421/reis-muinasjutumaale

Raeküla kooli klassiõpetajad on võtnud endale südameasjaks tõsta laste lugemishuvi ja parandada teadlikku lugemisoskust. Et raamatust saaks hea sõber ja igapäevane kaaslane, oleme kavandanud eri tegevusi.
11. oktoobril toimus reis muinasjutumaale – Ugala teatrisse, vaatama muusikalist lavastust "Võlur Oz". Osa võtsid peaaegu kõik õpilased 1.–5. klassini. Ühised teatrikülastused on Raeküla koolis kujunenud traditsiooniks.

Raeküla kooli õpilased käisid Ugala teatris vaatamas etendust "Võlur Oz". | FOTO: Erakogu
Päris väikesed kuulsid võlur Ozist arvatavasti esimest korda ja loodetavasti soovivad lugemisoskuse kasvades vapra Dorothy seiklused lugedes uuesti meelde tuletada. Paljud suuremad õpilased olid juba seda raamatut lugenud ja said nüüd vaadata, kuidas lavastaja oli suutnud põneva võlumaailma teatrilaval elama panna. Samuti oli neil huvitav võrrelda, kas tegelaskujud etenduses vastasid nende lugemisel tekkinud ettekujutusele.

Näidend võlus hoogsate laulude ja huvitavate kostüümidega. Elevust tekitasid eriefektid, nagu näiteks õhus hõljuv maja, punast valgust kiirgavate silmadega võlur Ozi pilt, nähtamatul tasakaaluliikuril mööda lava veerev hea Lõunanõid ja oma kleidi sisse sulav paha Läänenõid.

Peategelane Dorothy ja tema uued sõbrad Hernehirmutis, Plekkmees ja Lõvi mõjusid südamlike ja armsatena, tekitades kohe algusest peale soovi, et neil kõik hästi läheks.

Näidendis oli palju õpetlikku, näiteks see, et oma sõnade ja soovide väljaütlemisega peab ettevaatlik olema. Lendu lastud sõna ei saa tagasi võtta ja soovid võivad justkui imeväel täitudagi. Samuti see, et üksteist tuleb aidata ja kokku hoida ning vanemate inimeste nõu tasuks kuulda võtta.

Kõige tähtsam aga tundus mõte, et endasse tuleb uskuda ja kaaslaste julgustuse toel selgubki, et sul on võimed ja oskused, mida arvasid endal puuduvat. Nii oli Hernehirmutis, kes end arutuks pidas, tegelikult väga nutikas ja leidlik. Südametu Plekkmees aga hoopis hooliv ja kaastundlik. Hirmunud Lõvi osutus sõpru kaitstes julgeks ja sai teada, et julgus pole hirmu puudumine, vaid selle ületamine.

Laste näod olid saalist lahkudes naerul ja muljete jagamist jätkus koduteel bussiski. Ja kui veel kavalehega kaasa saadud roheliste klaasidega prillid ette pandi, tundus nukralt vihmane sügisilmgi akna taga vastu naeratavat.

Nüüd jääb oodata järgmist põnevat ettevõtmist: Kristiina Kassi raamatute teemalist kirjandusmängu. Selleks soovime lastele jõudu lugemiseks ja loodame, et peagi algav koolivaheaeg möödub lõbusalt ja kasulikult!

Back to top