http://opleht.ee/2017/11/missugune-on-opikasitus-barcelona-koolides/

1 20 3

2014. aastal külastas meie direktor haridusjuhtide õpirände raames Barcelonat, kus koolid kasutavad palju infotehnoloogiat, lõimitakse õppeaineid ja rakendatakse projektõpet. Kuna meie kool osales Pärnu linna digipöörde projektis, siis olime Barcelona koolide külastamisest väga huvitatud ning 22.–29. oktoobrini saigi meie õpiränne sinna teoks. Katalaanid planeerisid meie õpirändesse külaskäigu nende haridusministeeriumisse ja viie üldhariduskooli ning Blanquerna ülikooli külastuse.

Esimesel õpirände päeval külastasime Kataloonia haridusministeeriumi, kus võtsid meid vastu IT-osakonna juhataja Jordi Vivianos ja Susan Rayne Dreger Cyca ning Ricard Garcia. Põgusale maja tutvustamisele järgnes vestlusring, pärast mida tutvustasime Eesti haridussüsteemi ja Pärnu Raeküla kooli õppekorraldust.

Külastasime Barcelonas üht algkooli, kaht gümnaasiumi, üht 12 klassiga „torukooli”, riigilt toetust saavat erakooli ning Blanquerna ülikooli õpetajakoolituse eriala. Nähtud üldhariduskoolides olid õppeained omavahel lõimitud ning õppeprotsessis taotleti üldpädevuste omandamist.

Laialdane projektõpe

Projektitundides keskenduti teadlikult mingi probleemi lahendamisele. Esimene kool, mida külastasime, oli saanud ülikooli raamatukogult oma kasutusse aia. Selle planeerimine anti projektitööna õpetajatele ja õpilastele. Meie sealviibimise ajal olid neil mullaga täidetud peenrakastid juba kevadet ootamas. Teisal kavandasid 10–12-aastased õpilased aiale veesilma. Ühed tegid kavandit, teised valmistasid samal ajal kirkade ja labidatega pinnast ette. Kolmas rühm õpilasi oli ametis putukate hotelli loomisega. Eeskujusid otsiti internetist. Kõik õpilased töötasid aktiivselt kaasa.

 

Teises külastatud koolis õnnestus meil näha veidi vanemate õpilaste loodud puhkenurka. Kogu projekt algas planeerimisest ja kavandamisest, õpilased lõid joonised ja mõtlesid välja plaani, seejärel pandi paika euroalustest tehtud pingid ja puitkastidest lauad. Puhkenurga korrashoiu, taimede eest hoolitsemise jms eest vastutasid õpilased. Õpilastele pandi kõige eest hindeid. Hinnati projektirühmade koostööd, töö tulemust, projekti esitlemist jne. Individuaalset tagasisidestamist me selle õpirände ajal ei kohanudki.

Koole külastades õnnestus meil näha, kui erinevalt õpetatakse eri vanuseastmetes geomeetriat. Nn lasteaiarühmades õpiti geomeetrilisi kujundeid käelise tegevuse abil või ruumis liikudes. Rühm, kus oli 25 last, oli jaotatud neljaks. Üks grupp joonistas kastis suhkru peale õpetaja näidatud kujundit, teine voolis paberile etteantud geomeetrilist kujundit, kolmas tegi pehmest karvasest traadist samu kujundeid ja viimane kõndis maas olevatel joontel. Mõne aja möödudes vahetasid lapsed nn töötuba.

Teises koolis oli vanematel õpilastel klassis viis töötuba. Ühes tegeldi kujundite teoreetilise osaga (küljed, nurgad, ajalugu jne), teises pandi tasapinnalisi kujundeid kokku, kolmandas ehitati ruumilisi kujundeid jne. Iga õpilane valis endale sobiva töötoa, tegutses vastavalt tööjuhendile ja täitis töölehte. Mõne aja pärast vahetati töötubasid, kuni ring sai täis.

Vanemas kooliastmes nägime geomeetriatundi, kus ühes rühmas kasutati teema avamiseks meilgi populaarset Geogebra rakendust. Teine rühm programmeeris samal ajal Scratchis. Igas koolis hakkas silma, et iga õpilane teadis, mida temalt oodatakse. Kõige väiksemaid õpilasi juhendas õpetaja, veidi vanemate puhul oli õpetaja pigem õpilaste partner. Kõige vanemate tundi viis läbi paar aastat vanema klassi õpilane. Õpetaja jälgis tegevust eemalt ja oli abiks, kui tekkisid küsimused.

Õpikute asemel internet

Barcelonas tutvustati meile projekti mSchools, mis toetab mobiiltelefonile toetuvate õpetamis- ja õppimisviiside kasutamist. Lähemalt tutvustati meile õppimist toetavate rakenduste ja keskkondade kogumist (veebi)keskkonda, mida võiks võrrelda meie Koolielu.ee portaaliga. Praegu on mSchoolsi kogutud üle 840 rakenduse ja keskkonna. Õpetajal on lihtne filtreid kasutades sealt endale vajalik rakendus või keskkond leida. Lisaks tutvustati meile võistlust EduHack, kus õpilased võistlevad omavahel rakenduste loomises ja nende müümises ettevõtjatele.

Meie külastatud koolides olid need veebipõhised õpikeskkonnad kasutusel ja see võimaldas õpilastel pääseda õppematerjalidele ligi igal ajal ja igas kohas. Enim olid kasutusel Moodle ja Google Classroom, mille kasutamise tugi tuli ministeeriumi tasandilt. Veidi harjumatuna tundus esmapilgul kõikide tehnoloogiliste vahendite loomulik ja igapäevane kasutamine õppetöös. Kuna õpikukomplektide hind on märkimisväärne, on paljud koolid teinud otsuse, et odavam on soetada tahvel- või sülearvutid, mida saab kasutada mitu aastat. Arvuti kasutamine õppevahendina paistis olevat neil täiesti tavaline. Barcelona koolides pole seetõttu arvutiõpetuse tunde. Arvutiklassi kasutatakse eelkõige oma projektide probleemidele lahendusi otsides.

Nii mitmeski koolis nägime lõimitud aine- ja keeleõppe meetodi kasutamist. Peamiselt tähendas see, et õpetati ja õpiti inglise keeles. Kuna õpilased hakkavad Kataloonias õppima inglise keelt juba 3–4-aastaselt, siis pole 13–14-aastastele mingi probleem omandada uut õppematerjali võõrkeeles.

Mida eeskujuks võtta

IKT-d ei kasuta me vähem ega halvemini kui Barcelona koolid, aga kindlasti tuleb meil suurendada projektõpet, ja seda igas vanuseastmes. Pikaajalised projektid ja iganädalased projektõppetunnid annavad õpilastele võimaluse õppeülesannetega palju rahulikumalt ja süvenenumalt tegelda. Meie koolis tuleks suurendada ka rühmapõhise õppe osakaalu – tulemuse saamiseks peab iga rühma liige andma oma panuse. See suurendab õpilase vastutus- ja kohusetunnet. Rühmapõhisel õppel on ka see hea omadus, et õpilane saab täita rühmas mitut rolli: olla rühma liider, tegevuse koordinaator, töötulemuste esitleja jne. Rühmapõhine õpe aga eeldab ka ruumide ümberkorraldamist, et klass ei oleks nagu teater, kus õpetaja esineb õpilaste ees.

Me võiksime Eestis mõelda ka inglise keele õppele juba lasteaias, sest selles vanuses omandavad lapsed uusi keeli kõige kiiremini. Tänu sellele kuluks koolis vähem aega keeleõppele ja saaks muid aineid õppida suurema süvenemisega.

Täname SA Archimedest, kes kattis meie viie õpetaja reisikulud, ja vastuvõtjaid, kes meile väga sisuka programmi kokku panid. Saime tunda suurt külalislahkust ja nägime suurt huvi Eesti hariduskorralduse vastu.


Koolikorralduse eripära Kataloonias

  • Koolikohustuslikud on kõik lapsed, kes on jooksva aasta 31. detsembriks saanud kolmeaastaseks. Põhiharidus omandatakse 16. eluaastaks. Edasi järgneb kaheaastane ülikooliks ettevalmistus, mis ei ole enam kohustusliku hariduse osa.
  • Piirkonnas elab paljudest rahvustest inimesi ja koolides võib kuulda ca 200 keelt. Õppekeel on siiski katalaani või hispaania keel. Katalaani keeles on võimalik koolis õppida alles 40 aastat, enne seda oli õppekeel hispaania keel.
  • Õppeaasta algab õpilastel alles septembri keskel, õpetajatel septembri alguses. Esimene vaheaeg on jõuluvaheaeg. Vaheaegu ongi vaid kaks: talvine ja suvine.
  • Barcelonas asub laps õppima kodulähedasse kooli. Kui vanemad soovivad panna teda mõnda mainekasse kooli, siis soetavad nad selle kooli lähedusse kinnisvara. See on viinud kinnisvarahinnad tippkoolide ümbruses üles.
  • Koolivorm on vaid mõnes erakoolis.
  • Õpikute komplekt maksab 300–400 eurot, mistõttu on paljudes koolides õpikutest osaliselt või täielikult loobutud. Selle asemel kasutatakse tahvleid või rüperaale, mille ostmine on vanemate kohustus. Paberõpikutest loobumine on saanud eesmärgiks omaette.
  • Uueks trendiks hariduses on anda õpilasele täielik ligipääs igal ajahetkel õppematerjalile. Peamiselt kasutatakse selleks koolides Moodle’i keskkonda või Google Classroomi. Haridusministeerium toetab seda suundumust.
  • Infotehnoloogia vahendite kasutamine on lõimitud igapäevasesse õppimisse. IT kaudu suheldakse, levitatakse õppematerjale, esitatakse kodutöid jne.
  • Õppeprotsessis domineerib pädevuspõhine õpetamine ja uue teadmise ning õppematerjalide loomine. Oluline koht on projektõppel.
  • Püütakse hinnata tuleviku töökohtade vajadusi (STEM-meetod) ja korraldatakse õppimist vastavalt sellele.
  • Üha enam kogub piirkonnas populaarsust õpilaste loodavate rakenduste konkurss/festival. Sellesse projekti on lõimitud nii digitaalsus kui ka ettevõtlus. Projekti moto on „Muuda reegleid, muuda vahendeid ja muuda tulevikku!”.
  • Koolipäev algab vanematel õpilastel kell 8 ja noorematel kell 9, lõuna on 13–15 vahel ja koolipäev lõpeb hiljemalt kell 17. Tunnid kestavad 60 minutit ja toimuvad paaristundidena.
  • Lapsevanemal on kohustus puhata suvel vähemalt üks kuu koos lastega. Samuti on õpilastele suvevaheajaks palju organiseeritud tasulist tegevust (laagrid jne).
  • Turvalisuse tagamiseks on koolid suletud territooriumil ja vanem on kohustatud lapse kooli tooma ja õppepäeva lõpul koju viima, kuni laps saab 14-aastaseks.
  • Projektõppes moodustatakse rühmad eri vanusega õpilastest, näiteks 1. ja 2. klassi või 3. ja 4. klassi õpilastest jne.