http://www.parnupostimees.ee/1023374/ilus-emakeel-juhatab-raekula-kooli-lapsi-lugema

Raeküla kooli õpetajad, olles mures selle üle, et noorte lugemus on vähenenud ning kirjanduse kui ajaviitetegevuse on välja vahetanud sotsiaalmeedia vahendid, otsustasid midagi ette võtta, et tõsta laste huvi nii rahvakultuuri kui ka kaasaegse lastekirjanduse vastu. Nii kirjutatigi projekt „Ilus emakeel“. Linna toetuse tõttu avanes meil võimalus selle projekti käigus kutsuda külla kooli esinejad.

Koolis käis oma muinaslugusid vestmas Piret Päär, kelle elavat ja kaasahaaravat jutustamist on nauditav vaadata-kuulata nii väikestel kui ka suurtel. Teda saatis rahvapillidel Cätlin Jaago. Lapsed ja õpetajad olid imelistest muinaslugudest ja pillihäältest lummatud ja muinasjutuvestjal leidus vahva jutt isegi pillidest.

Muinaslugudele järgnes luulenädal. Selle nädala raames lugesime, uurisime ja luuletasime ka ise Trulli-laadseid luuletusi. Nimelt külastas meie kooli muhedate lasteluuletuste autor Ilmar Trull. Lapsed olid valmistanud ette lõbusaid luuletusi, jälgides luuletaja enda kirjutatud lustakaid ja hästiriimuvaid värsse. Nii juhtuski, et peale laste küsimustele vastamise kandsid autor ja kuulajad luuletusi ette.

Teise veerandi esimene koolipäev algas Raeküla kooli 1.-5. klassi õpilastele eriliselt – kohtuti armastatud kirjaniku Andrus Kivirähkiga. Peale laste ootasid teda Raeküla Vanakooli keskuses lauale teoste najale seisma pandud Lotte, Bruno ja Albert. Välja oli pandud uhke laste joonistuste näitus. Pole lapsi, kes ei tea eelnimetatud tegelasi ega ole ühtegi tema kirjutatud raamatut läbi lugenud. Kirjanik ütles, et kõik tema kirjutatud raamatud on nagu lapsed, ühtemoodi armsad, kuid kõige rohkem on talle südamelähedane „Sirli, Siim ja saladused“, mis on ta esimene lastele kirjutatud teos ja seotud tema enda lapsepõlve radadega.

Huvitav oli tõdeda, et Lotte filmid valmisid enne samanimelisi raamatuid. Filmikangelased valmisid kolme mehe koostööna (H. Ernits ja J. Põldma). Edasi oli kirjanikul juba loodud tegelased kaante vahele kirjutada. Lapsed tundsid huvi, kes oli Kivirähki lemmikkirjanik tema lapsepõlves. Vastus ei olnud üllatav, selleks oli tänavu 14. novembril 105. sünniaastapäeva tähistav Astrid Lindgren – maailma populaarseim lastekirjanik.

Laste küsimusele, kuidas saada heaks kirjanikuks, vastas Kivirähk, et tuleb lapsepõlves palju lugeda ja proovida algatuseks kirjutada väikesi jutukesi, tema just nii alustas. Kirjutada võib igaüks, see oskus on kõigil olemas, tähtis on kirjutada nii, et sinu lugusid tahetakse lugeda. Kivirähk rääkis, et talle meeldib olla kirjanik ja ta armastab kirjutada nii lastele kui ka täiskasvanutele, pealegi võimaldab kirjanikuamet olla tal oma aja peremees.

Meil oli põnev kuulata lugusid, mida Kivirähk meile ette luges. Need ei ole veel raamatukaante vahele jõudnud, kuid on avaldatud ajakirjas Täheke. Kõik saalis viibijad kuulasid kivirähkiliku huumoriga kirjutatud lugusid suure huviga. Kuuldud lood ei jätnud külmaks ka õpetajaid ja teenisid suure aplausi.

Selle suurepärase kohtumisega sai läbi meie projekt „Ilus emakeel“, kuid ega sellega lõpe meie püüdlused lapsi raamatute juurde juhatada.