https://parnu.postimees.ee/6435231/urmas-hannile-raekula-kooli-asemele-ostukeskus

Pärnu Raeküla kooli katus ei jookse veel läbi, ent katuseraha kulunuks 1991. aastal valminud hoonele marjaks ära. Ehk asja ette läinuks piskugi erakondadelt riigi tuleva aasta eelarvest kõikjale Eestis regionaalsete investeeringutena laiali puistatavast 25,7 miljonist eurost.

Ent võta näpust. Raeküla lastest polnud sedapuhku ega ole tulevikuski suuremat lugu. Kui “Pärnu linna haridusvaldkonna arengukava 2013–2025” nägi aastail 2013–2017 ette tsipa raha Raeküla kooli tuleohutuse tõstmiseks ja akende vahetuse lõpetamiseks, siis edasine “on hale lugu, oh, oi!”, kui laenata sõnu kirjandusklassikast.

Päris kurb kohe. Ehkki mainitud üriku absatsis investeeringute vajadustest aastani 2025 on Raeküla kooli tarvi­duste nimekiri pikk – küttesüsteemi, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine, katuste või katuslae ning hoone soojustamine, akende vahetus, piirdeaedade ehitamine ja korrastamine, ventilatsioonisüsteemi välja­ehitamine –, ei terenda raha neiks töiks kusagil.

Äsja kinnitatud “Pärnu linna arengukava aastani 2035” investeeringute plaan ei näe lähiajal Raeküla kooli tarvis ette punast krossigi.

Kooli hoolekogu selle aasta 20. veebruari koosoleku protokollist on see-eest lugeda, et kogu ühe liikme Pärnu raele esitatud arupärimisele, kuidas on lood kooli renoveerimisega, vastas linnapea isiklikult. Saatis kirja, kus tõdes, et teatud tingimustel on maja merepoolsete seinte soojustamiseks võimalik võib-olla toetustki saada.

Kelle poole peaks Pärnu linnavalitsuse hallatav munitsipaalüldhariduskool, käsi pikal, almuse anumiseks pöörduma, mina küll ei tea. Ehk teab meer? Või teab Pärnu magistraadi haridusosakonna juhataja, kelle teenistusülesannete hulka kuulub taotleda “osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke eelarvevahendeid”?

Omanik (loe: Pärnu linn) teeb ta lähiajal kas korda või saab Raeküla koolist 338. kool, mis taasiseseisvunud Eestis on suletud.

Liiati on jutt mitu korda suu­remast summast, kui seda poetub 300 000eurose katuserahana Rannastaadioni juurde teisaldatava katuse ja jahutusseadmetega uisuväljaku rajamiseks või Lauka tänavasse Rääma raba veerde laskekoolituskeskuse ehitamiseks.

Viimases, suisa maailma tipptasemel jahilaskevõistlusteks paslikus tiirus võivat leida taas harjutamispaiga vibusportlasedki, kelle aastaid Tammiste tee ääres treenimispaigana kasutatud 33 062 ruutmeetri suurusele väljakule kerkib peagi elamurajoon.

Sest, nagu ütleb kõnealuse ala pikalt menetletud ehk 2010. aastal algatatud ja hiljuti septembris Pärnu linnavolikogus vastu võetud detailplaneeringu seletuskiri: “Valglinnastumise probleemi leevendamiseks on oluline pakkuda linnas endas elamukrunte ­kodu rajamiseks ning tihendada linna­struktuuri. Pärnu linna üldplaneering sätestab veenvalt, et Pärnule on igati kasulik, kui linnas antakse regulaarselt uute pere- ja korterelamute püstita­miseks täiendavaid ehitusõigusi, mis annab võimaluse kõikidele kohalikele inimestele võimaluse nautida nende kodulinnas aegade jooksul väljakujunenud linnaruumi.”

Paraku viib toodud seletus mõtted – eks igaüks mõtle oma rikutusest lähtudes – teise kadumisele mõistetud spordiobjekti, lastestaadioni manu, kus kinnisvara arendamise magusaimas paigas on 4607 ruutmeetrit maad kinni korvpalliväljakute ja talvise tritsu­platsi all.

Pealegi on, tõsi, teises kontekstis Pärnu Postimeheski kirjutatud, et “19. sajandi lõpus ehitatud tarbehooned (elamud) Nikolai 17 ja Ringi 13 ei oma mingit arhitektuuri- ega esteetilist väärtust, need on omal ajal ehitatud parasiitehitised, mis tuleks lammutada.”

Kui sedasi, ootab Nikolai-Ringi-Vee-Lõuna tänavast piiratud 7165 ruutmeetril arendajaid ehitustanner, kuhu võib rajada mida tahes. Isamaa, Pärnu ja ettevõtja hüvanguks.

Õnnetuseks ei ole jutuks ala puhastada kerge. Või on tegelikult kukepea, raskusi võib nii uisuväljaku teisalda­misega Pärnu laste ja noorte talviste spordi- ja tegevusvõimaluste avardajal tekkida muuga. Eelkõige sellega, et “püsiva jääkattega ja katusealuse ilmakindla liuvälja, millest Pärnus on ju unistatud aastaid” asukohale on silma heitnud teisedki.

Eeskätt jalgpallurid, kelle alaliidu president Aivar Pohlak on öelnud: ­“Juba mitu aastat käib üle-eestiline jalgpalli­infrastruktuuri kava loomine (...). Praegu on Pärnus prioriteet Rannastaadioni harjutusväljak välja arendada kunstmurustaadioniks, et peale suvestaadioni oleks talve omagi, kuna teatavasti jalgpallihooaeg langeb varakevadele ja hilissügisele.”

Vaat sulle säh. Selge on, et samas paigas (Kuuse 6 munitsipaalomandis 13 435 ruutmeetri suurusel 100 protsenti üldkasutataval maal) korraga ­uisutada ja palli taga ajada ei anna ­kohe üldse mitte, nii et üks kahest jääb ihaldatavast ilma.

Nagu varsti on tühjade pihkudega loo alguses jutuks olnud linna ülalpidamisel Raeküla koolgi. Omanik (loe: Pärnu linn) teeb ta lähiajal kas korda või saab Raeküla koolist 338. kool, mis taasiseseisvunud Eestis on suletud.

Vabanev 15 022 ruutmeetrine maatükk sedavõrd suurepärases asukohas on aga ideaalne paik linnastruktuuri ­tihendamiseks. Näiteks veel ühe kaubanduskeskuse kujul. Või kuidas, Pärnu raad?

Back to top