https://parnu.postimees.ee/6550517/spordiklassid-vaevlevad-opilaste-puuduse-kaes?fbclid=IwAR3bfEj1cNE8aRmufwExncx1zpiybGgK3HYH0srwl1gVHL1z7ccRsWygHYM

Pärnu Raeküla koolis tegutsevad spordiklassid, kus õpilased saavad peale õppekavas olevate kehalise kasvatuse tundide süvendatult tegelda ühe alaga: jalgpalli või tennisega. Paraku on niisuguste klasside vastu huvi leige.

Raeküla koolis alustati projektiga 2011. aastal, kui esimesse klassi astujatele avati spordiklass, praeguseks on toona alustanud õpilased jõudnud kaheksandasse klassi.

Kooli direktori Liilia Obergi sõnutsi tuli ettepanek selline klass asutada Pärnu linna tolleaegselt haridus- ja kultuuriosakonna juhatajalt Andrus Haugaselt ja kunagiselt spordinõunikult Uno Koortilt.

Kui algusaastatel toimusid Obergi väitel kõik tunnid koolis, on tennisetunnid nüüd kolinud tennisehalli. Samuti tehakse koostööd Pärnu jalgpalliklubiga, mille treenerid õpetavad koolis vutti mängima.

Obergi jutu kohaselt peab laps spordiklassi astumiseks eelkõige tundma huvi ala vastu. “Tähtsad on tahe ja püüdlus sooritada harjutusi hästi,” rääkis ta ja täpsustas, et spordiklassi valivad õpilased välja vastavate alade õpetajad.

Tenniseõpetaja sõnutsi saavad enamasti kõik õpilased, kes soovivad spordiklassi astuda, sisse, sest tahtjaid pole ülemäära palju.

Seda kinnitas tenniseõpetaja Merle Pruul, kelle sõnutsi jälgitakse katsetel eeskätt koordinatsiooni, aga normatiive ei seata. “Kui vaatad, et laps ei saa katsetel hakkama, siis aasta pärast võib tulemus olla hoopis rõõmustavam,” selgitas Pruul. Õpetaja sõnutsi saavad sisse enamasti kõik, kes soovivad spordiklassi astuda, sest tahtjaid pole ülemäära palju. “Üle-eelmine aasta soovis tennise eriala omandada kaheksa õpilast ja kõik said sisse.”

Erialatunnid toimuvad spordiklassides peamiselt ringitundide ja valikainete raames. Täpne arv aga erineb: näiteks noorematel on kolm erialatundi nädalas, vanematel ehk seitsmenda kuni üheksanda klassi õpilastel kaks. “Eeldame, et õpilased on selleks ajaks ennast sidunud spordiringi või klubiga väljaspool kooli ja tema põhitreeningud toimuvadki õppetöövälisel ajal,” märkis Oberg.

“Vanemad panevad küll lapsed spordiklassi, aga ainult sellest ei piisa, kui nad tulemusi saavutada tahavad. Peaksid käima ka klubi trennis,” nõustus Pruul.

Spordiklasside õpilased on edukalt osalenud võistlustel, näiteks Summer Cupi jalgpallivõistlustel, ja toonud sealt koju auhinnalisi kohti. Samuti läks üks õpilasi eelmise kooliaasta lõpus Tallinna teadmisi omandama ja kuulub nüüd FC Levadia noortevõistkonda.

Peale spordi on õpilastel muud huvidki, näiteks koorilaul. Kõige selle kõrvalt jääb aega õppida, sest spordiklasside õpitulemused ei erine ülejäänud klasside omadest, pigem on direktori ütlust mööda isegi paremad.

Spordiklasside täitumuse üle ei ole aga Obergi sõnade kohaselt suurt põhjust rõõmustada, sest õpilasi on alla 24, mis on ühes klassis tarkusi taga nõudvate laste piirnorm. Seepärast õpivad mõlema ala huvilised ühes ja samas klassis, ent erialatundides käivad eraldi. Peale selle käivad esimese ja seitsmenda klassi spordiklassis needki, kes ei osale spordieriala õppes, neile rakendub tavaline õppekava.

Hiljutistele spordiklassi katsetel osales 14 last: kümme jalgpalli ja neli tennise erialale, vastu võeti 12.

Back to top